TopPC AMD Ryzen 5 (Zen 5) Compact GMNG, 650W, Ryzen 5 9600X, 32GB (2x16) DDR5, GeForce RTX 5060, 1TB NVMe Gen4

Operatsioonisüsteem startides '"laadib end sisse" kõvaketta operatiivmällu. Seesama toimub kõigi programmide avatud failidega, seoses sellega on väga oluline, et operatiivmälus oleks piisavalt ruumi nimetatud andmetele, ja protsessor suudaks kiiresti töötada selle informatsiooniga.

Juhul, kui operatiivmälu maht on valitud ebapiisav, siis protsessor hakkab oma lühiajaliste operatsioonide jaoks kasutama kõvaketast, ja arvuti samal hetkel hakkab tunduvalt "pidurdama". Seetõttu on tähtis soetada nii palju mälu, kui on vaja vastavate ülesannete jaoks.

Keskmiste rakenduste jaoks - internetiotsing, töö dokumentidega ja multimeedia mugavuste nautimine täielikult piisab ka 4GB operatiivmälust.

Nõudlike 3D arvutimängude, video-/audio-montaaži programmide jaoks, nagu samuti ka mistahes professionaalse taseme tarkvarale on vajalik vähemalt 8GB mälu.

Pidage meeles – operatiivmälu mitte kunagi ei ole liiga palju. Seetõttu juhul, kui vahendid võimaldavad, soetage seda rohkem. Siiski pidage meeles, et operatiivmälu on see parameeter, mida on võimalik parendada, ostes juurde hiljem lisamahtu, juhul, kui emaplaadil on piisavalt vaba operatiivmälu ühenduspesi (slots).

Tähtsaim erinevus videokaartide vahel on selle GPU, ehk graafika kesktuum. See parameeter määrab ära graafikajõudluse ja seda saab parandada ainult vahetades kogu kaardi teise vastu.

Ka ühesuguste GPU ja mudeli videokaardid võivad erineda üksteisest graafikamälu mahu, mälu tüübi, jahutuse mooduse ja taktisageduste poolest.

Graafikamälu maht tagab võimaluse mängida 3D mänge suurema eristusvõimega, seepärast, juhul, kui olete mängude fänn ja plaanite soetada suure monitori, või mitu, valige videokaart mälumahuga vähemalt 1GB. Juhul, kui videokaardil napib graafikamälu, see püüab seda "laenata" arvuti operatiivmälut endale vajalikul määral. Sellegipoolest, töökiiruse erinevus on küllaltki märgatav, suurema graafikamälu kasuks.

Pöörake tähelepanu mälu tüübile ja sagedusele. DDR3 mälu on parem, kui DDR2 ja aeglasem, kui DDR5. Nagu samuti DDR3 1800MHz mälu on kiirem, kui sama tüüpi 1600MHz mälu. Ka mälu ribalaiusel on tähendus ühe mälutüübi piires. Seetõttu DDR3 256bitine on kiirem, kui DDR3 128bitine mälu.

Üks kõige tähtsamatest videokaardi valikukriteeriumitest on jahutuse tüüp ja kvaliteet. Hea jahutus on ühe suure või mitme väikese ventilaatoriga ja suurema radiaatoriga, kui on vastava kaardi standard-jahutuse varustuses. Küsige meie müügimeestelt ja need aitavad välja valida parima lahenduse.

Hea jahuti on võimalik soetada eraldi, kuid see on küllaltki märkimisväärne kulu ~25 LVL, seepärast on parem soetada kaart juba olemasoleva hea jahutusega.

Valides kaartide seast ühesuguse GPU-ga, pidage silmas, et on olemas OC (OverClock), ehk tehase selle kaardi overclock versioonid. Selline kaardi alaliik annab suurema graafika jõudluse, kuid seejuures peab võtma arvesse, et see tavaliselt toimub intensiivsema (häälekama) jahutuse ja kaardi toimimise stabiilsuse arvel.

Esimesed M.2 SSD-d ilmusid turule varsti pärast Inteli Haswell-arhitektuuri debüüti 2013. aasta lõpus. Populaarsust saavutasid need aga alles 2015. aasta lõpus, kui Inteli Skylake'i arhitektuur ja 100-seeria emaplaadid muutusid üha sagedamini M.2-pesadeks. 2017. aasta alguseks, koos Inteli 7. põlvkonna Kaby Lake'i ja AMD Ryzeni protsessorite turuletulekuga, on peaaegu kõik Z270 ja X370 emaplaadid varustatud ühe või isegi mitme M.2 pesaga.

M.2 kettaid on põhimõtteliselt saadaval 3 standardis, mis tähistavad põhimõtteliselt nende füüsilisi omadusi - M.2 2280 (kaardimõõt 22x80mm), M.2 2260 (22x60mm), M.2 2242 (22x42mm), kuid M.2 tehniline spetsifikatsioon lubab ka teisi suurusi.

Kahjuks ei ole füüsilised mõõtmed ainsad erinevused, mida M.2 SSD-de puhul võib leida. Ka liides, mida need kaardid kasutavad protsessoriga ühendamiseks, on erinev. Praegu on enim kasutusel kaks M.2 SSD-tüüpi - SATA ja PCI-Express. M.2 SSD-d suudavad SATA-liidese kaudu saavutada kiirust kuni 600 MB/s, mida piirab praegune SATA 3 protokoll. Just selle piirangu tõttu kohandati M.2 ühilduvaks PCI-Expressi bussiga, et tagada suurem andmeedastuskiirus, mis PCI-E liidesega võib ulatuda kuni 4 GB/s! Mitmed kettad on juba võimelised lugemiskiiruseks 2500 MB/s ja rohkem.

Peaasi, et vaatamata pordide sarnasusele ei ole need kettad omavahel ühilduvad! Plaadil, mille M.2-pesa on ühendatud ainult SATA-liidesega, ei ole võimalik kasutada PCI-E-liidesega M.2 SSD-d ja vastupidi. Alates 2017. aastast on aga Inteli B250, H270 ja Z270 emaplaatide ning AMD X370 emaplaatide puhul peaaegu kõik M.2 pesad universaalsed ja toetavad nii SATA kui ka PCI-Express liidesega M.2 SSD-sid. Soovitame aga alati kontrollida seda tahvli tootja kodulehelt.

SSD ketas koosneb mikroskeemidest, seoses sellega, sel ei ole liikuvaid osi ja see on täiesti vaikne (0 dB). Tänu sellele tõsiasjale, SSD ketas on vastupidavam, kui kõvaketas vibratsiooni jm. järskude mehaaniliste mõjude suhtes.

Oma ülesehituse eripärade tõttu on suuremamahulised SSD kettad tavaliselt ka suurema töökiirusega, mis võib erineda isegi mitu korda. Seepärast, enne soetamist tutvuge väga hoolikalt SSD ketta töökiiruse näitajatega - lugemise ja kirjutamise kiirusega megabaiti sekundis (MB/s). Keskmise suurusega SSD ketta töökiirus peaks olema ~250 MB/s. Read(lugemisel) ja ~200 MB/s. Write (kirjutamisel). Suure jõudlusega ketastel on need näitajad ~350 MB/s Read ja ~450MB/s Write.

SSD ketaste töökiirus ja mahutavus aja jooksul kiirelt paranevad ja hinnad langevad. Seepärast soetage sellist liiki ketas ainult sel juhul, kui töökiirus ja vaikne töötamine on tähtsamad vajaliku investeeringu suurusest.

Keskmisele kodu- või väikebüroo-kasutajale, ilma spetsiifiliste nõudmisteta, soovitame soetada Windows 7 English 64bit versiooni.

Valige 32bitine tarkvara ainult neil juhtudel, kui kasutate tarkvara, millel on teatavad ühitatavuse probleemid 64bit operatsioonisüsteemiga, või seadmes, millel pole 64bit mootorit (draiverit). Sellegipoolest, suurem osa 32 bitist tarkvaras suudab töötada 64 bitise operatsioonisüsteemis.

Kõik poolt pakutavad arvutid ja komponendid toetavad täielikult 64 bitist operatsioonisüsteemi, seoses sellega, soovitame just nimelt sellist valikuvõimalust, asjaolu tõttu, et operatiivmälu tugi üle 3 GB on võimalik ainult 64 bitises režiimis ja selle operatsioonisüsteemi liik muutub vähehaaval juhtvaks standardiks ja vältimatult vahetab täielikult välja 32 bitised süsteemid tulevikus.

Soetades operatsioonisüsteemi, valige hoolikalt selle kasutajaliidese keelt, kuna hiljem pole võimalik seda keelt muuta (välja arvatud Ultimate versioonil, mis on multikeelne). Pakume operatsioonisüsteeme inglise, läti ja vene kasutajaliidese keelega.

Ettevõtetel on õigused legaalselt kasutada kõiki grupi poolt pakutavaid operatsioonisüsteeme, kaasa arvatud Windows Home Premium. Ainuke, mida peab võtma arvesse, on see, et ühenduse saamine Microsoft domeeni serveritega on võimalik ainult Windows Pro ja Ultimate versioonidega.

Windows Ultimate pakub lisaks veel BitLocker andmete šifreerimise programmi ja võimalust ümber lülituda kasutajaliidese keelte vahel, muutmata litsentsi.

Office 2010 Home & Student on õigus kasutada ainult kodukasutajatel ja õpilastel ning üliõpilastel, ja see pakett sisaldab Word, Excel, PowerPoint ja OneNote tarkvara.

Office Home & Business on õigus kasutada nii kodus kui ka ettevõtetes, ja see sisaldab Word, Excel, PowerPoint, Outlook ja OneNote

Office Professional sisaldab Word, Excel, PowerPoint, Outlook ja OneNote Access ja Publisher tarkvara ja on ette nähtud nii äri- kui ka kodukasutajatele.

Soetatud litsents on PKC (product key card) kujul, mis on lihtsalt seerianumber. Tarkvara enda installeerimine on võimalik, alla laadides Microsoft lehelt ja pärast installeerimist aktiveerida see selle tootenumbriga.

Tuletame meelde, et soetades meie juures litsentsi koos uue arvutiga, me teostame Teie asemel vajalikud installeerimistööd tasuta, seepärast arvuti saate Te kätte juba töövalmis, koos kogu soetatud tarkvaraga.